Elektrivõimsus on elektriskeemi energiatarbimise määr.
Elektrivõimsust mõõdetakse vattühikutes.
Elektrivõimsus P on võrdne energiatarbimisega E jagatud tarbimisajaga t:
P on elektrienergia võimsus vattides (W).
E on energiatarbimine džaulides (J).
t on aeg sekundites (sekundites).
Leidke 20 sekundi jooksul 120 džauli tarbiva elektriskeemi elektrivõimsus.
Lahendus:
E = 120J
t = 20s
P = E / t = 120J / 20s = 6W
P = V ⋅ I
või
P = I 2 ⋅ R
või
P = V 2 / R
P on elektrienergia võimsus vattides (W).
V on pinge voltides (V).
I on vool amprites (A).
R on takistus oomis (Ω).
Valemid on mõeldud ühefaasilise vahelduvvoolu jaoks.
Kolmefaasilise vahelduvvoolu korral:
Kui valemis kasutatakse liiniliini pinget (V L-L ), korrutage ühefaasiline võimsus ruutjuurega 3 (√ 3 = 1,73 ).
Kui valemis kasutatakse voolu nullini (V L-0 ), korrutage ühefaasiline võimsus 3-ga.
Tõeline või tõeline jõud on jõud, mida kasutatakse koormuse töö tegemiseks.
P = V rms I rms cos φ
P on tegelik võimsus vattides [W]
V rms on efektiivpinge = V tipp / √ 2 voltides [V]
I efektiivväärtus on efektiivvool = I tipp / √ 2 amprites [A]
φ on impedantsi faasinurk = faasi vahe pinge ja voolu vahel.
Reaktiivvõimsus on võimsus, mis läheb raisku ja mida ei kasutata koormaga töötamiseks.
Q = V rms I rms patt φ
Q on reaktiivvõimsus volt-ampreaktiivses [VAR]
V rms on efektiivpinge = V tipp / √ 2 voltides [V]
I efektiivväärtus on efektiivvool = I tipp / √ 2 amprites [A]
φ on impedantsi faasinurk = faasi vahe pinge ja voolu vahel.
Näivvõimsus on vooluallikale tarnitav võimsus.
S = V rms I rms
S on näivvõimsus amprites [VA]
V rms on efektiivpinge = V tipp / √ 2 voltides [V]
I efektiivväärtus on efektiivvool = I tipp / √ 2 amprites [A]
Tegelik võimsus P ja reaktiivvõimsus Q annavad kokku näivvõimsuse S:
P 2 + Q 2 = S 2
P on tegelik võimsus vattides [W]
Q on reaktiivvõimsus volt-ampreaktiivses [VAR]
S on näivvõimsus amprites [VA]